Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi juhatuse liikmed Kalle Lina, Margit Laidvee ja Eve Zekker esindasid ESÕSi 23.01. 2020 Tallinnas toimunud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt korraldatud Eesti haridusvaldkonna arengukava 2035 ja õppekavaarenduse protsessi tutvustusel ja aineõpetajate ühenduste arutelul.
Tutvustatud Eesti haridusvaldkonna arengukava 2035 on osa Eesti haridus- ja teadusstrateegiast “Tark ja tegus Eesti 2035”, mille abil soovitakse senisest enam rakendada nüüdisaegset õpikäsitust. Lisaks aine- ja erialateadmiste omandamisele on eesmärgiks senisest enam soodustada üldoskuste arendamist ning märgata ja väärtustada igaüht, tagades igale õppijale võimalused omandada teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad toime tulla muutuvas ühiskonnas.
Päeva esimeses osas anti põgus ülevaade Eesti haridus- ja teadusstrateegiast, milles seatakse hariduse sihid järgmiseks 15 aastaks. Tutvustati selle strateegia loomisprotsessi. Koostamisel olev haridusstrateegia on eesmärgiks seadnud tegeleda kooli ja töömaailma kokkupuute leidmise võimaluste otsimisega, nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise ja lastevanemate rolli tähtsustamisega, nutika õppevara ja -metoodika arendamise küsimustega, keelte ja kultuuriruumi ning koolikeskkonna ja koolirõõmu küsimustega.
Aineõpetajate ühenduste esindajad tõid välja eesti keele väärtustamise kui olulise mõtte, ent parandamist vajava sõnastamise küsimuse, hariduse korraldamise küsimused kahaneva rahvastikuga piirkondades ning õpetaja puuduliku konkurentsivõime ja karjäärivõimaluse küsimused.
Arutelupäeva teises osas toimunud õppekavaarenduse protsessi tutvustuses jäid kõlama mõtted, et tänane õpilane on homne lapsevanem ja kõik see, mida täna koolis tehakse, mõjutab tulevase lapsevanema suhtumist kooli ja haridusse. Ja samamoodi kujundab homne õppija järgmist ühiskonnas ja sellega koos ka haridusvaldkonnas toimuvat. Sellega seonduvalt peaks uue õppekava puhul senisest enam pöörama tähelepanu avatumalt kirjeldatud õpitulemustele, mis eeldaksid häid baasteadmisi ja kujundaksid kõrgemate mõtlemistasandite arenemist. Oluline roll on ka kujundaval hindamisel ja tagasisidestamisel, mis peaks lähtuma õppija võimetest ja oskustest, mitte konkreetsest sooritusest. Uues õppekavas soovitatakse toetada senisest enam väljaspool kooli õpitu arvestamist. Ettekandele järgnes arutelu väiksemates gruppides, kus arutasime riikliku õppekava ja koolide õppekavade vahekorrast ja koolide suurema otsustusõiguse plaanist õppe korraldamisel, kaasava hariduse rakendamisega seotud probleemidest ja kitsaskohtadest ning õppija vastutuse küsimusest. Pöörasime tähelepanu keelte õppimisega seotud soovituste ja nägemuste sõnastusele ja tegime ettepanekuid õpitulemuste ajakohastamise teemadel, sest ühiskonnas, teaduses ja looduses toimuvad muutused tingivad paratamatult muutuseid ka õppesisus ja sellega seonduvalt õpitulemustes.
Kokkuvõtteks võib öelda, et oli töine päev, mille tulemusena oli võimalus kaasa rääkida ja avaldada oma arvamust õppekavasse planeeritavate arengute ja muutuste osas ning saada ülevaade riiklikust haridusstrateegiast üldiselt.
Eve Zekker