Baltisaksa sõnaraamat ehk Deutschbaltisches Wörterbuch on lõpuks jõudnud omadega niikaugele, et selle tegijad tihkavad seda otsast juba ka teistele näidata.

Ning proovida ja vaadata saab seda sõnaraamatut tõesti igaüks (kes vähegi saksa keelt mõistab), sest ette- ja väljanäitamisele tuleb sõnaraamatu internetiversioon ühes 43 000 märksõnaga.

Kõigeks selleks kuluski ainult sada aastat ja kolm korda pihta hakkamist:

1921-1945 tegi Riias ja Posenis sõnaraamatut Oskar Masing. Tema kogu sai sõja lõpul peaaegu täiesti hukka.

1958 algas Marburgis asjaga uuesti otsast Alfred Schönfeldt. Sõda küll polnud, aga raha sai otsa. Aga tema kogu jäi õnneks alles.

Nõnda oligi Tartu ülikooli germanistidel 2009 koostöös Eesti Keele Instituudi ja Marburgi Herderi-Instituudiga palju kergem omakorda asjaga pihta hakata.

Abiks olid sealjuures TÜ baasfinantseering ning riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu.

Nüüd aga on asjalugu nõnda, et esialgu on 40 kartoteegikastis sisaldunu jõudnud interneti sisse ning ootab ülesleidmist ja tarvitamist.

Kõike seda ilu ja tulevikuplaane saab ligemalt näha ja kuulda kolmapäevasel päeval, 4. detsembril kell 16 Tartu linnas Jakobi uulits 2-114.

Kõik on lahkesti palutud!

Rõõmsasti tervitades

Anne Arold ja Reet Bender